Kleiso est

1. Muistne asuala (asulakoht, kalmistu, Sõeru ohvriallikas)

Siin ümberkaudu, kus Sa praegu seisad, on inimesed elanud, põldu harinud ja oma toimetamisi toimetanud juba üle 3500 aasta. Sinu selja taga oleval põllul, mis teiselpool sõiduteed, on samast ajajärgust, II aastatuhande I poolest e.m.a. pärinev maa-alune kalmistu, Surnumäe küngas. Matmiskohana oli Surnumägi kasutusel hiljemgi, kui sinna maeti 1710.-1711. aasta katkuohvreid. Muistsest asustusest annavad tunnistust ka kultusekivid, mida siinkandis rohkelt esineb.
Endise Kubja talu heinamaal on Sõeru ohvriallikas. Rahvas teab rääkida, et allikavett kasutati silmade raviks. Kui silmad muret teevad, tasub järele proovida tänagi.

2. Mõis, kolme mõisa ristikivi

Varasemal ajal on Vanamõisa mõis ja küla kandnud Kerguta nime, mida on esmamainitud 1241. aastal avaldatud Taani hindamisraamatu Suures Eestimaa nimistus. Kerguta külanimi on olnud kasutuses veel 19. sajandi lõpulgi, mõisa aga hakati teadaolevalt 1556. aastal nimetama Vanamõisaks, tollest ajast teatakse Saku abimõisaks olnud Vanamõisas nimetada kolme talu kolme adramaaga. Iseseisvaks mõisaks sai Vanamõisa taas 17. sajandil. Viimane mõisahoone oli ehitatud umbes 1760. aastal. Vanamõisa maad on aegade jooksul kuulunud väga mitmetele mõisnikele, kes küll harva ise kohapeal elasid. Siin on rohkem majandanud rentnikud ja mõisavalitsejad. Lähiminevikus on mõisahoones olnud kolhoosikontor ja tööliste elumaja, lõplikult lagunes hoone 1970. aastatel ning praeguseks on asukoht võsast vaid aimatav. Sõeru ohvriallika lähedalt metsast on leitud kolme mõisa ristikivi, mis on tähistanud kõigi oletuste kohaselt Vanamõisa, Harku ja Lehmja ühist piirinurka.

3. Kleiso Mart (sh põlistalud ja suguvõsad)

Põhjasõja, näljahäda ja katku järel aastal 1712 olid Vanamõisa küla talud jäänud inimtühjaks, 16 talust oli alles vaid kaks suitsu. Ellu oli jäänud 4 inimest 115st, nende seas Kleiso talu peremees Mart. Mardist ja tema naisest Annest said alguse Vanamõisa teadaolevalt vanimad suguvõsad – Kleiused ja Meenkovid. Abiellumiste kaudu on suguvõssa lisandunud pea kõik siinsed põlissuguvõsad. Praegu elab Vanamõisas, Eestis ja mujal maailmas Kleiso Mardi järeltulijate 12.–14. põlvkond.

4. Saue raudteejaam

Aastal 1872 ehk Tallinn-Paldiski raudteeliini teisel tegevusaastal rajati Vanamõisa küla ja Saue mõisa põldude vahele peatus nimega Friedrichshofi platvorm. Selle läbi hoogustus märgatavalt siinse paikkonna areng. 1912. aastal palus vald nimetada platvorm ümber Saue pooljaamaks, umbes samal ajal ehitati ka raudteejaama hoone. 1920-tel oli jaama lähiümbruses Saue ja Vanamõisa maadele kerkinud aedlinn. 1950-tel oli jaamahoones paikkonna ainus telefoniaparaat, mida said äärmise vajaduse korral kasutada nii Saue kui Vanamõisa elanikud.

 

5.Hõbedaleid

Vanamõisa aardeleid – kaks pada hõbemüntide ja oseringide ehk hõbevõrudega leiti 1913. aastal raadiojaama ehitamisel Miku talu maadele. Tegu oli Araabia dirhemitega 9.-10. sajandist, mille ühe mündi kaal on 3 grammi. 915 hõbemünti ja mündikatkendit ning 7 hõbevõru jõudis toona ka ermitaaži Peterburis. Pikka aega oli tegemist Eesti suurima aardeleiuga, kahe paja peale kokku oli 10 kg hõbedat.

Et raadiojaam ehk rahvakeeli Valge maja pärast ilmasõda tühjalt seisis ja laste senine koolitee liiga pikk oli, seisid kohalikud ärksad taluperemehed hea kooli rajamise eest Valgesse majja. Alustati 1921. aastal erakoolina, 1923. aastast riikliku Saue algkoolina. Kooli ringkonda arvati asulad kuni 3 kilomeetri raadiuses koolist. Koolitarkust jagati Valges majas 1974. aastani, misjärel õppisid siinsed lapsed mitmeid aastaid Keila ning Tallinna koolides.

6.Vabaõhukeskus

2001. aastal andis vanamõisalane Raivo Viidu külale 1 krooni eest jupi maad lõkkeplatsiks. Viis aastat hiljem asusid aktiivsed külaelanikud lõkkeplatsi tõsisemalt arendama. Kirjutati projekte ja saadi abi ka vallavalitsuselt. Samm-sammult kujunes küla lõkkeplatsist Vanamõisa vabaõhukeskus. Kompleksi kuulub avar laululava, grillikoda, laste mänguväljakud, korvpalliplats, külakiik ning suur palksaal; talvel on siin ka liuväli, suusarajad ning kelgumägi.

Iga aasta augustis toimub vabaõhukeskuses Vanamõisa käsitöölaat. 2003. aastast alguse saanud laadast on tänaseks saanud suurim käsitöölaat Eestis, tuues igal aastal kohale üle 500 kaupleja ja ligi 15 000 külastajat üle Eesti. Käsitöölaadaga samaaegselt toimub mitmekülgse programmiga suvelõpupidu. Talviti muutub keskus tõeliseks päkapikkude ja jõuluvanaga Jõulumaaks.